Ei me ette tea

Kui olin väike tütarlaps,
küsisin emalt, mis on meil ees:
„Kas on ka päevad päikest kõik täis?”
Ema mul vastas vaid:

Refr. „Ei me ette tea,
mis elu meil tuua võib.
Kuid ometi see, mis peab,
:,: tuleb kindlalt kõik …” :,:

Möödusid aastad, suureks sain,
küsisin õrnalt armsamalt ma:
„Kas palju õnne ootamas meid?”
Armsam mul vastas vaid:

Refr. Ei me ette tea …

Nüüd, kus mul endal lapsed on,
küsivad nemad: „Mis ootab meid?
Kas on me elu rõõmus ja hea?”
Mina siis vastan neil:

Refr. Ei me ette tea …