Eestimaa, mu isamaa,
kuis mull’ armas oled sa!
Murravad ka tormid, tuuled
Taara iidsed tammepuud,
siiski hüüavad mu huuled:
:,: Eestimaa, sull’ annan suud! :,:
Eesti vaprad vanemad
vaimuvallast vaatavad.
Peas neil paistvad pärlikroonid,
võidulaulud nende suus.
Neil on kuninglikud troonid,
:,: kuldsed kandled palmipuust. :,:
Eestimaa, su mehemeel
pole mitte surnud veel!
Peab surm ka rohket lõikust
suure sõjakäraga:
truuks jääme isamaale
:,: viimse veretilgani! :,:
