Aegamööda minutid ju kaovad kõik.
Ära looda, et neid kohtad veel!
Eilsest veidi kahju meil küll olla võib,
parem siiski see, mis ootab eel.
Refr.:
Teele, jah, teele nüüd!
Pikk on tee, pikk on tee –
algust ja lõppu sel
varjab silmapiir.
Tundmatust lubades
vagun suur, sinine,
veereb ja igaüht
kaugustesse viib.
Asjata ehk solvasime sõpru häid,
ajapikku seegi meelest läeb.
Seiklusteta elu peagi tüütaks meid –
rutta, vedur, ära seisma jää!
Refr.:
Teele, …
Taevakarva vagun kärmelt mõõdab maad,
hoogu iga ratas lisab veel…
Ah, miks küll see päev nii ruttu otsa saab?
Miks ei kesta terve aasta see?
Refr.:
Teele, …
