1. Kõrgel sinitaevas, lumivalged pilved,
taamal terendamas must metsapiir.
Mu jalataldu kriibib kruusakare rada-
kohale jõuangi.
refr. Ma lähen koju,
teed päikene mul juhatab.
Nii madal see maja luitund hall-
muinasmaaks mulle on ta.
Memm ulatab ‘tere’,
pead noogutab taat tõsine.
Siin on maa, kus mured kõik jäävad
minust ääretult kaugele.
2. Kell see tiksub tunde,
aeg kaob omasoodu,
kuudest saavad aastad,
kõik kordub taas,
sest igal inimlapsel kindlust hinge vaja,
selle ta kodult saab.
refr. Ma lähen koju,
teed päikene mul juhatab.
nii madal see maja luitund hall-
muinasmaaks mulle on ta.
memm ulatab ‘tere’,
pead noogutab taat tõsine.
Siin on maa mis kõigest on kallim-
see on isamaa, emamaa.
Eestimaa.
