Kord võitles Lõuna-Venemaal,
kaugel Doni steppides
üks vapper Eesti pataljon
lauldes laulu kuradist.
Meid paisati itta kord läände,
kõikjal seisime kaljudena
ja ka Neveli sood ja T?erassid,
neil iial ei unusta saa.
Refr. Rünnakrelvade terasest tules,
kõlab leekides kuradi naer: ha-ha-haa.
Sirgub vabadusidu, ei murta neid ridu,
kes Eesti eest andnud on kõik.
Aeg sangarid kord unustab
ja tandrid tasandab.
ja surnu-pealuu sõdureist
vaid tuul meil jutustab…
Teed tagasi meil ei ole,
ehkki häving on silmade ees.
Vaba Eesti eest palju ei ole,
kui ka langeks meist viimane mees.
Refr. Rünnakrelvade terasest tules
