On jälle aeg selg sirgu lüüa
ja heita endalt orjarüü,
et loomishoos kõik loodu
koos võiks sündida kui uuesti.
On koit, kuninglik loit,
valguse võit äratab maa.
Prii on taevapiir, esimene kiir
langemas me maale.
Hõik – murrame kõik,
et vabana saaks hingata taas.
Näe – on murdund jää
ulatagem käed, ühendagem väed.
Nõul, ühisel nõul,
ühisel jõul, me suudame kõik.
Ees on ainus tee, vabaduse tee
teist ei olla saagi.
Võim, valguse võim
priiuse hõim, läheme koos
huulil rõõmuhüüd
Näe, on kaljust käe kätte saanud hiid.
Usk edasi viib, taevane kiir
saatmas on meid
Nii – on võiduni jäänud veel üks samm
lühikene samm, samm.
Maa, isade maa, on püha see maa,
mis vabaks nüüd saab
Laul, me võidulaul, kõlama see jääb
peagi vaba Eestit sa näed!
